Eesti sõidujuht

Eesti on üks vähem asustatud riike Euroopas. 2 UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ala ja oma suure metsaga kaetud maa-alaga maailma viie puhtaima riigi hulka kuulunud Eesti on koht, mis pakub maalilisi vaateid ja lõõgastavat õhkkonda. Peale selle ajab Eesti pealinnaks olev Tallinna linn Sulle kindlasti hinge ja ainuüksi sellest põhjusest peaks piisama, et Eestisse reisiks ette võtta.

Parim viis Eestimaa kohtades ringi liikuda on autoga läbi Eesti sõites. See ei paku teile lihtsalt mugavat reisi, vaid võimaldab teil hõlpsalt sõita kohtadesse, kuhu ühistranspordiga ei pääse. Kuid esmalt on Eestis sõitmiseks vaja rahvusvahelist juhiluba (IDP). Allpool saate lugeda juhendit Eestisse reisimiseks ja sõitmiseks.

Turistidel ja reisijatel on Eesti erinevates paikades raske ringi sõita, kui nad pole piisavalt tuttavad. See juhend annab vajalikke ja olulisi üksikasju selle kohta, mida kõik Eestisse reisivad peavad teadma.

Eesti on Euroopa riik, mis on tuntud oma suure metsaala ja puutumatu looduse poolest. Venelaste, rootslaste ja sakslaste poolt vallutatud riik on täis ajaloolisi vaatamisväärsusi, mis on nähtavad igas kohas, kuhu lähete. Lisaks pakuvad nad ka maitsvaid toite, mida saate nautida Eestis sõites.

Eesti on suveräänne riik, mis asub Euroopa kirdeosas. Piirneb läänes Liivi lahega, idas Venemaaga, põhjas Soome lahega ja lõunas Lätiga. See on ka üks riike, mis kuulus koos Läti ja Leeduga Balti riikide hulka. Eesti pealinn on Tallinn, mis on tuntud ka kui üks paremini säilinud keskaegseid linnu maailmas.

Eesti on tasane riik, mille kõrgeim punkt on 1043 jalga üle merepinna. Samuti asub see peaaegu 2500 saarel, kuna enamik neist on väga pisikesed. Mitmed Eesti saared on turismiobjektid, näiteks Saaremaa ja Hiiumaa, mis pakuvad kauneid rannajooni.

Eesti riigikeel on eesti keel, mis on soome keelega seotud keel. Umbes kaks kolmandikku Eesti elanikest räägib eesti keelt emakeelena. Eestiski räägitakse laialdaselt vene keelt. Muud Eestis räägitavad keeled on inglise, soome, saksa ja rootsi keel.

Õpilased saavad esimese võõrkeelena õppida ja õppida inglise, saksa, prantsuse või soome keelt. Enamik Eesti õpilasi õpib inglise keelt peamise võõrkeelena.

Eesti oli oma pindala järgi maailma suuruselt 129. kohal. Oma 45 227 ruutkilomeetri suuruse maa-alaga on see vähem kui poole väiksem kui Walesi riik ja on üks väiksemaid riike Euroopas. Veidi üle 50% Eesti maismaast ehk ligikaudu 2 miljonit hektarit katavad riigi maastikul domineerinud metsad. Ligi 30% metsadest on kaitse all.

Eesti võib põhjapoolse asukoha tõttu kogeda väga karmi talvehooaega, kuid Läänemere piirnemise tõttu võib kuumadel suvedel olla ka väga niiske õhkkond.

Muistsed eestlased asusid elama Läänemere rannikule aastal 9000 eKr. 11.–12. sajandil üritasid taanlased ja rootslased eestlasi ristiusustada, kuid see ei õnnestunud. Venelased üritasid Eestit vallutada aastatel 1030–1192, kuid ka ebaõnnestusid. Sakslased suutsid Eesti vallutada 13. sajandil. Pärast ebaõnnestunud katset eestlasi ristiusku pöörata, kasutasid nad seejärel Eesti paganate pööramiseks jõudu.

1227. aastaks vallutasid kogu Eestimaa lätlased ja taanlased. Eesti vallutamise vastu oli huvi nii rootslastel kui ka venelastel ning tulles 1582. aastal võitsid rootslased lõpuks pikas sõjas venelasi ja ajasid venelased minema. Uusajal oli Eesti sunnitud 1940. aastal olema Nõukogude Liidu osa. Kui Nõukogude Liit 1991. aasta detsembris lagunes, saavutas Eesti lõpuks vabaduse ja iseseisvuse. Seejärel sai Eesti 2004. aastal Euroopa Liidu (EL) liikmeks.

Eesti valitseb parlamentaarse vabariigi tüüpi ja jaguneb kolmeks osaks; seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim. Presidendi valib eriline valimiskogu viieks aastaks. Tal ei ole täitevvõimu, kuid tal on palju rolle ja kohustusi ning üks neist on valitsusjuhiks saava peaministri määramine. Ta võib olla ka mitu ametiaega, kuid maksimaalselt kaks järjestikust ametiaega on lubatud.

Esimehe nimetab president ja nimetab ametisse Riigikogu, mis on Eesti seadusandlik organ. Parlamendis on 101 liiget, kes valitakse proportsionaalse esindatuse alusel ja kelle ametiaeg on neli aastat.

Turism on Eestis oluline tegur, mis aitab kaasa riigi konkurentsivõimele ja majanduskasvule. Riigi kuulsad turismiobjektid on enamasti erineva arhitektuurilise kujundusega ajaloolised arhitektuuristruktuurid.

Riigi turism moodustab hinnanguliselt 7,8% kogu sisemajanduse koguproduktist (SKT). 2019. aastal külastas Eesti rekordiliselt umbes 3,8 miljonit turisti. See näitab mõningast kasvu võrreldes 2018. aasta 3,59 miljoniga. Kuna turistid ja reisijad on tasapisi Eestimaa ilu avastamas, siis prognooside kohaselt Eestit külastavate turistide arv jätkuvalt kasvab.

Rahvusvaheline juhiluba (IDP) ehk üldtuntud kui rahvusvaheline juhiluba on dokument, mida on vaja läbi Eestit sõites. See on teie kohaliku juhiloa tõlkedokument, mida Eesti maanteeamet nõuab. Et Eestis sõites ei tekiks probleeme, on tungivalt soovitatav turvata IDP. Lisateavet IDP kohta saate lugeda allpool

Eestisse sõites ei piisa seaduslikuks juhtimiseks kohalikust juhiloast. Üks Eestis sõitmise nõue on rahvusvaheline juhiluba Eestis. See on teie kohaliku juhiloa tõlge 12 ÜRO tunnustatud keelde. Kuigi Eesti maanteeamet ei nõua Euroopa Liidu (EL) kodanikelt riigisiseselt ümberasustatud isikut, on see siiski soovitatav hankida, kuna see on vajalik auto rentimiseks Eestis. Euroopa Liidu riikide loetelu leiate allpool.

• Austria
• Belgia
• Bulgaaria
• Horvaatia
• Tšehhi Vabariik
• Taani
• Eesti
• Soome
• Prantsusmaa
• Saksamaa
• Kreeka
• Ungari
• Iirimaa
• Itaalia
• Läti
• Leedu
• Luksemburg
• Malta
• Holland
• Poola
• Portugal
• Küprose Vabariik
• Rumeenia
• Slovakkia
• Sloveenia
• Rootsi
• Hispaania
• Šveits

IDP ei asenda teie kohalikku juhiluba. See on teie kohaliku juhiloa tugidokument Eesti teedel sõitmisel. See on ka teie võti Eestis sõites, kuna enamik riigi maanteeametkondi otsib seda kontrollpunktides. Peale selle nõuavad autorendifirmad enamasti, et esitaksite neile IDP enne, kui saate neilt auto rentida.

Kui teil on juba kohalik juhiluba ja olete 18-aastane ja vanem, on teil juba õigus taotleda IDP-d. IDP saate kindlustada Rahvusvahelise Autojuhtide Ühenduse (IDA) kaudu. Meie veebisaidi kaudu saate taotleda IDP-d veebis ja probleemideta. Ärge unustage enne IDP taotlemist ette valmistada kohalikku juhiluba ja endast passisuurust pilti.

Saate taotleda IDP-d igal ajal, kui soovite. Kui olete IDP taotluse esitanud, töötleb ja vaatab IDA meeskond seda umbes kaks tundi üle. Olge eriti ettevaatlik oma avalduses sisestatud andmetega, eriti oma riigi sihtnumbriga, et vältida Eestis sõitmise hilinemist IDP hilinemise tõttu.

Eestisse sõitmisel on vajalik rahvusvaheline juhiluba, kui olete EL-i välise riigi kodanik. Ilma IDPta Eesti teedel sõites võite hätta jääda. Maanteekontrollpunktide ajal kontrollivad maanteeametid teie IDP, teie passi, kohalikku juhiluba ja muid autoga seotud dokumente. Teine võimalik olukord, kus teie IDP on kasulik, on auto rentimine. Enamik autorendiettevõtteid otsib seda koos teie kohaliku juhiloaga.

Peale selle nõuavad peaaegu kõik autorendiettevõtted IDP-d, kui soovite neilt autot rentida. Eestis sõites tuleb alati kaasa võtta IDP ja kohalik juhiluba, et vältida probleeme Eesti maanteeametiga. Põhimõtteliselt on teie IDP kasulik maanteede kontrollpunktides ja auto rentimisel

Eesti maanteeamet ei tunnista IDP digitaalset koopiat ja seetõttu ei saa te oma digitaalset koopiat kasutada. Seetõttu peate IDP füüsilise koopia kaotamisel viivitamatult taotlema asendust. Meie IDA-s pakume meie väljastatud riigisiseselt ümberasustatud isikutele tasuta asendust, kuid maksate füüsilise koopia saatmiskulu oma aadressile.

IDP asendamise taotlust IDA-s töödeldakse 24 tunni jooksul ja füüsiline koopia saadetakse kiiresti. Kontrollige kindlasti oma viimase aadressi sihtnumbrit, et teie sõit Eestis ei hilineks. Samuti pange tähele, et meie IDP kehtib enam kui 150 riigis ja saate seda kasutada ka teistes riikides pärast Eestit, kui see pole veel aegunud.

Parim viis Eestimaa iluga tutvumiseks on autoga sõitmine. Autoga Eestisse sõites saate juhtida oma transporti ühest kohast teise, mis annab teile rohkem mugavust ja mugavust. Kui teil pole autot, ei pea te muretsema, sest saate selle rentida. Saate tutvuda paljude erinevate autorendipakkumistega autorendifirmadega.

Kui soovite Eestis maandudes olla täielikult valmis, saate Internetist rentida auto, mida Eestis sõitmiseks kasutada. Internetist leiate palju autorendifirmasid. Internetist auto rentimise eeliseks on see, et saate valida mitmesuguste autorendihindade hulgast, mida erinevad autorendifirmad pakuvad. Allpool on loetletud Internetist leitud autorendifirmad.

• Europcar
• Hertz
• Sixt
• Auto Europe
• Avis
• Eelarve
• Rahvuslik

Lennujaamades saab auto rentida ka pärast Eestis maandumist. Autorendifirmadel on kabiinid lennujaamades või nende läheduses. Kuid võtke arvesse, et autorendipunktides olevad autorendipakkumised on veebis leiduvate pakkumistega võrreldes kallimad. Seetõttu on väga soovitatav rentida auto internetist. Hea uudis on see, et internetist saad autot rentida olenemata sellest, kas oled juba Eestis või mitte.

Auto rentimisel on vajalik kohalik juhiluba ja rahvusvaheline juhiluba Eestis. Samuti valmistage ette oma pass ja teie nimele väljastatud krediitkaart, kuna autorendifirmad võivad seda samuti küsida. Mõnel juhul võivad autorendifirmad otsida täiendavaks kontrollimiseks teist isikut tõendavat isikut tõendavat dokumenti, seega valmistage see samuti ette.

Saadaval on lai valik sõidukitüüpe, mida saate Eesti reisil kasutada. Erinevad autorendifirmad pakuvad erinevat tüüpi sõidukeid erinevate hindadega. Valida on palju, alates manuaalkäigukastist kuni automaatkäigukastini ja väikestest kuni kompaktautodeni. Eestis sõites on väga soovitatav kasutada Spordi Utility Vehicle, kuna need sõidukid on mitmekülgsed ja kompaktsed.

Kuid sõiduki valimisel peate lähtuma oma reisi eelarvest. Samuti tuleb Eestis sõites valida endale sobiv auto.

Üldjuhul maksab keskmine rendiauto Eestis $59/ööpäev. Kuid autorendi tasu alus on erinevates autorendifirmades erinev. Enamik autorendiettevõtteid lähtub oma autorenditasu määramisel sellest, millist autot kavatsete rentida, aastaajale ja sellele, kas autole tullakse järele ja tuuakse ära samas kohas. Lisatasud võivad sisaldada lisandmooduleid, nagu WiFi-ühendus, navigatsioonisüsteem, turvatoolid ja lisajuhid.

Samuti tuleb arvestada, et talvel Eestis sõites tuleb auto varustada auto talverehvidega. Talverehve saad küsida rendifirmast, kellelt auto rentisid. Auto talverehvid on selleks, et tagada Sinu turvalisus talvisel hooajal Eestis sõites.

Üldjuhul on Eestis auto rentimise vanusenõue 21 aastat ja vanem ning kohalik juhiluba peaks olema vähemalt aasta. Kuid see võib muutuda olenevalt selle autorendiettevõtte seadusjärgsest vanusest, kus te autot rentima hakkate. Peale selle võivad vanusekategooria nõuded olenevalt auto tüübist erineda. Alla 25-aastastelt võidakse nõuda noore juhi tasu.

Kahetsusväärsed sündmused, nagu liiklusõnnetused, võivad juhtuda igal ajal, kui sõidate Eestis. Sellega peaksite veenduma, et teie autol või autol, mida kavatsete rentida, on kindlustus. Autorenditasu, mida hakkate maksma Eestis auto rentimise eest, sisaldab autokindlustust. On mitmeid autokindlustusi, mida saate kasutada. Teie auto kindlustusmaksumus sõltub teie valitud kindlustustest

Liikluskindlustus on omamoodi sõidukikindlustus, mida Eestis nõutakse igale sõidukile. Selline kindlustus katab teie auto poolt teisele isikule või sõidukile tekitatud kahjud. Võimalik lisada ka täiendav autokindlustus. Teie pakett võib sisaldada näiteks kokkupõrkekahjustuste loobumist (CDW), varguskaitsekindlustust. Võite kasutada ka maanteeabi, mis on kasulik, kui teie auto peaks rikki minema.

Lisaks eelpool mainitud infokildudele Eestis auto rentimise kohta on ka muid näpunäiteid, mis võivad sulle kasulikud olla. Näpunäited eelarvesõbraliku auto rentimise kohta on teile kasulikud, eriti kui teil on kitsas eelarve.

Eestis sõitmine võib olla eelarvesõbralik, kui tead, kuidas valida oma eelarvele sobiv autorendi tasu. Parim viis sobiva autorendipakkumise leidmiseks on võrrelda erinevate autorendifirmade erinevaid hindu. Siin on veebist rentimine kasulik, kuna saate veebis sirvida palju autorendi pakkumisi.

Peate valima auto, millega olete rahul. Võrreldes erinevat tüüpi autode erinevaid autorenditasusid, saate kasutada oma eelarvele sobivat pakkumist ja see toob ka mugavuse, mida teie valitud auto teile pakub.

Peate teadma ja järgima liikluseeskirju riigis, kuhu kavatsesite sõita. Sõidureeglid on Eestis üsna samad, mis teiste välisriikide liiklusreeglid ja eeskirjad. Ei piisa sellest, et sa tead Eestis kehtivaid sõidureegleid, vaid oluline on neist aru saada ja järgida. Liikluseeskirjad ja eeskirjad on selleks, et Eesti teedel korda hoida.

Eestiga avastades oma autoga sõites saate mugavuse, mida oma reisil soovite. See võib viia teid kohtadesse, kuhu ühistranspordiga ei pääse. Sellega peate täielikult teadma ja mõistma Eesti liikluseeskirju, et vältida reisil tekkivaid probleeme. Kuna Eesti maanteeamet on liikluseeskirjade osas väga range, on oluline neid teada ja järgida.

Pärast alkoholi joomist autojuhtimine pole kunagi okei kusagil maailmas. See võib põhjustada raskeid õnnetusi teedel. Eestis lubatud maksimaalne vere alkoholisisaldus (BAC) on väga madal, 0,02% ehk 20mg alkoholi 100ml vere kohta. Kui teid testitakse ja jääte vahele kehtestatud vere alkoholisisalduse piirnormi rikkumisega, peate maksma 400 eurot (umbes 480 dollarit) ja teie juhiluba võetakse kolmeks kuni üheksaks kuuks.

Tasulisi parklaid on Eesti linnade keskosades. Spetsiaalsed masinad on enamikus selle riigi parkimiskohtades, kus tasutakse. Samuti on parklaid, mida saab kasutada vaid siis, kui sõiduk on varustatud parkimiskelladega. Peate oma sõiduki parkima ainult selleks ettenähtud parkimiskohtadele, kuna vale parkimise eest määratakse 70 € (umbes 85 $) trahv.

Paljud parkimiskohad on pühapäeviti tasuta. Üldiselt maksavad parkimisteenused 1–2 eurot (1–2 dollarit). Tööpäeviti on parkimisteenused avatud 7.00-19.00. Ja laupäeviti on need saadaval kella 8.00-15.00. Enne auto järelvalveta jätmist veenduge, et mootor on välja lülitatud ja isiklikud asjad on juba kinnitatud. Ärge unustage oma auto ust lukustada ja sulgeda.

Sa pead olema vaimselt ja füüsiliselt võimeline juhtima. Lisaks oma seisukorra tagamisele peate ka veenduma, et teie kasutatav auto on täielikult töökorras. Seda kontrollides, kas auto rool, mootor, peeglid, pausid ja signaaltuled töötavad korralikult. Ärge unustage kaasa võtta lisarehve juhuks, kui teie auto peaks rikki minema. Lõpuks kinnitage turvavöö, sulgege ja lukustage oma auto uks.

Keskenduge alati teie ees olevale teele. Pange teelt eemale asjad, mis võivad teie tähelepanu köita. Olge liiklusmärkide ja fooride suhtes ettevaatlik. Järgige liikluseeskirju. Kasutage oma signaaltulesid alati, kui kavatsete rida vahetada

Eestis on üks sõidunõudeid, et nii taga- kui ka eessõitjad peavad pidevalt turvavöö kinnitama. Turvavööd on väga olulised, eriti kui satute kahjuks autoõnnetusse, kuna need võivad vähendada teie keha mõju autole. Turvavöö kinnitamata sõitmisel tabatakse teid kohapeal trahviga.

Alla 12-aastased lapsed peavad kasutama turvatooli. Turvatoole saate rentida rendiettevõttest, kellelt auto rentisite. Kuid turvatooli kvaliteedi tagamiseks on soovitatav oma turvatool kaasa võtta. Eesti turvavööseaduse eiramise eest karistatakse 200 euro (umbes 240 dollari) trahvi.

Kaardiga Eestis sõitmine võib olla mugavam ja nauditavam, kui probleeme ei teki. Seetõttu on enne sõitmist oluline teada põhitõdesid. Peale selle oleks Sulle eeliseks Eesti sõidu üldiste standardite tundmine ja mõistmine.

Igal teel on oma kiiruspiirang, mitte ainult Eestis, vaid ka mujal riikides. Peate järgima kiiruspiiranguid teedel, millel sõidate Eestis. Kiiruspiirangud aitavad teid reisil suunata. Nii et järgige neid kindlasti. Allpool on toodud kiiruspiirangud Eestis.

• Kiirteedel - 110 km/h
• Maa-/peateedel - 90 km/h
• Linnateedel - 50 km/h

Kiirusepiirangud teedel on kehtestatud korra säilitamiseks ja sõidukite kokkupõrgete vältimiseks teedel. Sõltumata sellest, kas sõidate Eestis või mitte, peate järgima sõiduteel kehtestatud kiiruspiirangut. Kui jääte Eestis vahele kiiruse ületamisega, võite saada trahvi alates 200 eurost (umbes 240 dollarit).

Eesti põhimaanteed on mõnevõrra korras. Riigis võib leida palju ringteid, seega on parem, kui olete piisavalt kursis sellega, mida ringristmikele lähenedes teha. Eesti autojuhid peavad jalakäijatest väga lugu. Seetõttu tulebki Eestis sõites jalakäijaterajale lähenedes hoo maha võtta. Möödasõit on lubatud ainult siis, kui kavatsete möödasõitu sooritada vasakul pool teed

Teedele on paigaldatud liiklusmärgid, mis juhivad autojuhte Eestis sõites. Kui olete juba mõnda aega harjunud autoga sõitma, pole teil probleeme, sest Eestis on liiklusmärgid sarnased teiste riikide liiklusmärkidega. Allpool on loetletud mõned liiklusmärgid, mida võite Eestis näha.

Keelumärgid - on märgid, mis näitavad, et teedel ei saa konkreetseid toiminguid teha.

• sissepääs puudub
• Parempööre keelatud
• vasakpööret pole
• ei mingit möödasõitu
• pole peatust
• ei mingit tagasipööret
• Tasuline tsoon
• sarvi pole

Hoiatusmärgid – on märgid, mis näitavad juhtide teadlikkust võimalikest ohtudest või ohutusriskidest piirkonnas.

• valgusfoorid
• kõver vasakule
• kõver paremale
• kahekordne kõver
• libe tee, konarlik tee
• teetööd, tee kitseneb
• kahesuunaline tee.

infomärgid – on sildid, mis annavad autojuhtidele kättesaadavat teavet

• Tankla, kirik
• Haigla
• kahesuunalise liikluse lõpp
• jalgratturi ülekäigurada

Prioriteedimärgid – on märgid, mis näitavad, kellel peaks olema teedel eelisõigus.

• teed andma
• Peatus
• prioriteetne tee
• prioriteetse tee lõpp.

Ringristmikul toimuval liiklusel on eesõigus. Ringristmikule saate siseneda alles pärast seda, kui olete veendunud, et teie vasakpoolne liiklus puudub. Vastasel juhul peate järele andma. Ristmikul on eesõigus esimesel kohale jõudnud sõidukil. Kui kaks sõidukit saabuvad korraga, on eesõigus vasakpoolsel sõidukil.

Jalakäijal (jalgsi liikuval, kõndival või jooksval inimesel) on eesõigus juhtide suhtes, kui ta ületab teed jalakäijaterada kasutades. Kui ei, siis on juhil eesõigus

Seaduslikult riigis sõitmiseks pead olema vähemalt 18-aastane ja omama kohalikku juhiluba või Eestis kehtivat juhiluba. Isegi kui sul on juba 17-aastaselt koduriigis kohalik juhiluba, ei tohi Eestit külastades ikkagi autot juhtida. Peate ootama kuni 18-aastaseks saamiseni, et saaksite seaduslikult Eestis sõita.

Kui olete alla seadusega kehtestatud juhtimisea nõude, ei tohiks te lasta end kiusatusel juhtida. Alla 18-aastaselt Eestis sõitmine võib sattuda sassi Eesti maanteeametiga. Riigis kehtiva sõiduea nõude rikkumise eest võite saada kohapeal trahvi.

Mööda tuleb alati teha vasakul pool teed. Eestis on paremalt möödasõit keelatud. Kuna kohalikud on harjunud sooritama vasakpoolset möödasõitu, siis eeldavad nad, et kõik juhid koos nendega sooritavad möödasõitu vasakult, mis tähendab, et paremalt möödasõidul võib juhtuda auto kokkupõrge. Eestis reegli rikkumisega tabamisel võidakse teid trahvida või isegi juhiluba ära võtta

Nii nagu ülejäänud 162 maailma riigi sõiduviisid, tuleb ka Eestis sõita paremal pool teed ja sooritada möödasõitu vasakult. Ärge olge segaduses, sest on riike, mis sõidavad vasakult ja mööduvad paremalt. Seetõttu tuleb enne Eestis või teistes välisriikides sõitmist selgeks teha põhilised sõidureeglid ja eeskirjad.

Autoprobleeme ei saa ette ennustada. See võib juhtuda Eestis sõites teel olles. Olgu tegemist väiksema või suurema autoprobleemiga, te ei saa ennustada, millal see juhtub. Seetõttu on kõige parem olla valmis teadma, mida teha, kui seda kunagi kogete. Lugege allolevast juhendist, kuidas auto rikke korral käituda.

Eestis sõites on alati võimalus, et su auto katki läheb, olgu see siis kiirteel või keset eikuskit. Emotsioonid võivad teid tabada ja te võite sattuda paanikasse, kuid te ei tohiks seda teha. Allpool on juhend, kui teie auto peaks rikki minema.

Auto rikkis kiirteel

1. Lülitage kohe ohutuled sisse, kui märkate, et teie auto läks kiirteel katki.
2. Võimalusel viige auto liiklusest eemale tee äärde.
3. Enne autost väljumist, kasutades kaassõitjapoolset ust, kandke helkurjopet.
4. Seadke ohukolmnurk oma auto tagaosast vähemalt 6 kuue sammu kaugusele.
5. Kutsuge hädaabi. Abi saamiseks võite helistada Eesti hädaabinumbril 112.

Auto rikkis keset eikuskit

1. Lülitage esimesel võimalusel sisse auto ohutuled. Selle eesmärk on anda teistele autodele märku, et teie auto läks katki.
2. Tõmmake oma auto kohe tee äärde.
3. Enne autost väljumist kandke helkurjopet.
4. Asetage ohukolmnurk oma auto tagaosast vähemalt kuue sammu kaugusele.
5. Hädaabi saamiseks helistage numbril 112

Senikaua, kuni sõidate Eestis, on võimalus, et politseinikud võivad teid teelt välja tõmmata. Kui märkate, et politseiauto on teie taga, vähendage kiirust ja tõmmake aeglaselt tee äärde. Teile pakutakse juhendit, et saada lisateavet teelt väljatõmbamise kohta.

• Kui tõmbate tee äärde, ärge avage veel auto akent. Enne selle avamist oodake, kuni politseinik koputab.
• Rääkige ametnikuga viisakalt. See, kuidas te politseiametnikuga suhtlete, mõjutab seda, kuidas ta teid kohtleb.
• Asetage oma käed alati kohta, kus politseiametnik seda näeb. (soovitavalt roolil)
• Ärge mõelge kaks korda, kas näidata autoga seotud dokumente, mida ametnik küsib.
• Kui teil kunagi palutakse nendega kaasa tulla, küsige kõigepealt viisakalt selgitust. Kui saite aru, et sellel on mõtet, võite nendega kaasa minna.
• Kui politseinik on oma ülevaatuse lõpetanud, tänage ja jätkake oma kaardiga Eestis sõitmist

Kui Eestis sõites on raskusi, mis suunas pöörata, siis ei tasu muretseda, sest kohalikud on Eestis väga sõbralikud ja vastutulelikud turistidele. Võib-olla on kohalikke, kellega on vähem meeldiv suhelda, kuid enamik eestlasi on turistidele vastutulelikud. Kohtle neid lihtsalt lahkelt ja austusega, et ka sind koheldaks hästi.

Kuna riigis räägitakse laialdaselt inglise keelt, on siiski väga soovitatav õppida nende keelt, eesti keelt. Allpool on toodud ingliskeelse tõlkega levinud fraaside loend, et teid veelgi aidata.

• Tere või Tervist – Tere
• Tere hommikust - Tere hommikust
• Tere päevast – Tere päevast
• Tere õhtust - Tere õhtust
• Head ööd - Head ööd
• H ea d aega – Hüvasti
• Jah - Jah
• Ei - ei
• Ma ei tee – ma ei tea
• Mis teie nimi on? - Mis su nimi on?
• Mina olen – Minu nimi on
• Tulen – ma olen pärit
• Meeldiv tutvuda - Hea meel teiega kohtuda
• Ma ei räägi eesti keelt - I don't speak Estonian.
• Kas te räägite inglise keelt? - Kas sa räägid inglise keelt?

Kui kohtad Eesti teedel kontrollpunkte, ära satu paanikasse ja ole rahulik. Teede kontrollpunktid või ülevaatused võivad toimuda igal ajal, kui Eesti teedel sõidad. Oluline on tegelda kontrollpunktidega õigel viisil, et vältida probleeme kontrollpunkti läbi viivate maanteeametitega.

Kontrollpunktile lähenedes vähendage oma auto kiirust. Tõenäoliselt tuleb ametniku poole pöördudes esitada kohalik juhiluba või Eesti juhiluba, IDP, pass ja muud autoga seotud dokumendid. Pärast dokumentide esitamist ja kui ülevaatus on tehtud, tänage maanteeametit ja jätkake sõitu Eestisse.

Eestis sõites on oluline teada ka muid näpunäiteid peale eelmainitute. Kuna Eestis on väike võimalus õnnetusse sattuda, on Sul siiski kasulik teada põhilisi asju, mida teha. Lisaks sellele on allpool loetletud muid näpunäiteid, mis võivad teie Eestis sõitmisel kasu tuua.

Kui olete kunagi teel õnnetusse sattunud või pealt näinud, ärge lahkuge kohast. See jätab teile mulje, nagu põgeneksite kohustuste eest ja see pole maanteeameti jaoks okei. Samuti on see igale juhile oluline teadmine, mida Eestis isegi autokoolides õpetatakse. Parim viis seda teha on helistada Eesti hädaabinumbril 112, et teatada õnnetusest. Enne õnnetuspaigalt lahkumist oodake päästeteenistuse saabumist.

Mobiiltelefoni kasutamine hetkel Eestis autoga sõites ei ole lubatud. Mobiiltelefoni kasutamine võib juhtida teie tähelepanu eesolevalt teelt eemale. See stsenaarium võib põhjustada liiklusõnnetusi. Kui teil on vaja telefoni kasutada, on parim viis selleks esmalt tõmmata tee äärde, liiklusest eemale.

Enamik siinsetest Eesti autojuhtidest on sõidu osas distsiplineeritud. Kuna enamik neist käib Eestis autokoolis ja neile antakse enne juhiloa taotlemist Eestis esmased sõidutunnid, on nad liikluseeskirjadega hästi kursis. Seetõttu tuleks ka sina anda oma osa ja järgida Eesti liikluseeskirju.

Värskeima statistika kohaselt on Eestis 2019. aastal liiklusõnnetustes hukkunute arv riigis vähenenud, võrreldes 2018. aasta 67 hukkunuga 53 inimest. Kuigi liiklusõnnetustes hukkunute arv on vähenenud, registreeriti ka liiklusõnnetuste arv. . 2019. aastal registreeriti 1701 liiklusõnnetust, 2018. aastal aga 1474. Eestis toimuvate liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks on liikluseeskirjade ning ilmastiku- ja teeolude rikkumine.

2019. aastal on Eestis hinnanguliselt 1 045 587 registreeritud sõidukit. Eesti elanikud kasutavad keskmise suurusega maastureid (Sports Utility Vehicle). Maasturid tagavad teie ees oleva tee laia nähtavuse, kuna neil on teiste sõidukitega võrreldes kõrgem sõiduasend. Väiksemad keskmised autod on Eestis maapiirkondades laialdaselt kasutusel. Kui kavatsed sõita Eesti maapiirkondades, siis sobiks ideaalselt ka väiksem renditud sõiduk.

Tasulisi teid leidub ainult Eesti pealinnas Tallinnas. Eesti teed on tasulised vaid siis, kui raskeveok kaalub üle 3,5 tonni ja seda kasutatakse avalikus teedevõrgus. Teekasutustasu peaks tasuma sõiduki omanik. Omaniku makstav teekasutustasu sõltub raskeveoki ja selle haagise suurimast lubatud massist, telgede arvust ja raskeveoki heitgaasiklassist.

Üldjuhul ei ole Eestis tänavatel nii palju liiklust. Enamasti on kesklinna tänavatel liiklus. Nad võivad muutuda ummikuteks alati, kui on tipptund. Liiklusummikutesse sattumise vältimiseks saate alati vaadata google mapsist selle tänava liiklusolukorda, kuhu kavatsete sõita.

Eestis sõitmine pole nii raske. Teeviitasid on Eestis igal teel, kuid öisel ajal võib neid olla raske lugeda. Maapiirkondades võib olla asfalteerimata teid, kuid üldiselt on teede seisukord riigis hea. Olge Eestis sõites alati ettevaatlik. Nii olete kindel, et teie reis läheb ohutult.

Mõned Eesti autojuhid on sõidu osas hästi distsiplineeritud. Nad kipuvad austama ja järgima oma liikluseeskirju ja -eeskirju. Kuid on ka kohalikke autojuhte, kes on autojuhtimisel agressiivsed. Mõnikord rikuvad nad kiiruspiiranguid ja muid liikluseeskirju.

Samuti on oluline teada ja õppida täiendavaid näpunäiteid enne Eestisse sõitmist. Allpool mainitud näpunäited aitavad ja juhendavad sind alati, kui sõidad läbi Eestimaa erinevates linnades ja piirkondades.

Eestis on öösel turvaline sõita. Lihtsalt vältige teid, mis pole hästi valgustatud. Teades, et Eestis on pimedal ajal sõita ohutu, ärge olge rahul. Sõitke alati ettevaatlikult, sest liiklusõnnetusi pole võimalik ette ennustada. Olge öisel ajal linnadevahelistel maanteedel sõites valvas, kuna on võimalus, et teedele ilmub põder.

Eesti kuulub maailma 179 riigi hulka, mis kasutavad auto kiiruse mõõtühikuna kilomeetreid tunnis (km/h). Veel üks auto kiiruse mõõtühik miilides tunnis (m/h). Seda seadet kasutatakse sellistes riikides nagu Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Samoa, Palau ja Belize.

Eestis saab teha palju asju. Lisaks riigi hämmastavale ja puutumatule looduskaunile võib riigist leida ka palju muinasjutulist arhitektuuri. Peale selle on Eesti digitaalselt arenenud riik. Internetile pääsete juurde kõikjal, kuna riigis on palju tasuta WiFi-levialasid.

Kui sulle meeldivad väliseiklused, on see sulle ka Eestis. Suvel on süsta- ja kanuusõit väga populaarne. Maal saab ka matkata, jalgrattaga sõita ja ratsutada.

Jah, Eestis saab sõita turistina. Lihtsalt veenduge, et olete Eestis sõites juba hankinud rahvusvahelise juhiloa koos kohaliku juhiloa, passi ja muude autoga seotud dokumentidega. Ilma nimetatud dokumentideta vahele jäämisel karistatakse teid tõenäoliselt Eesti maanteeameti poolt kohapeal trahviga.

Eestis kehtib UK juhiluba. See tähendab, et saad Eestis seaduslikult sõita Ühendkuningriigi juhiloaga. Peale selle kehtivad Eestis sõitmiseks ka teiste riikide kohalikud juhiload. Väljastpoolt Euroopa Liitu kuuluvate juhilubade saamiseks peate oma kohalikku juhiluba toetama rahvusvahelise juhiloaga Eestis

Jah, Eestisse saab kandideerida autojuhi tööle. Kuid teie töölevõtmise võimalus sõltub ettevõttest, kuhu kandideerite, kas nad aktsepteerivad välismaalasi oma töötajatena. Enamik Eestis pakutavatest juhitöödest on veoautojuhtimine. Seetõttu tasuks enne selle taotlemist kaaluda Eestis veoautokoolides käimist.

Autojuhi palk Eestis jääb vahemikku 410 eurot (umbes 496 dollarit) kuni 1180 eurot (umbes 1429 dollarit) kuus. Enne autojuhile kandideerimist tuleb veenduda, et Sinu kohalik juhiluba või Eesti juhiluba ja Eestis IDP on endiselt kehtiv. Autobürood võiksid otsida seda ühe nõudena, kui neilt tööle kandideerida.

Lisaks autojuhitööle Eestis saate töötada ka riiki külastavate turistide reisijuhina. Reisijuhi palk sõltub reisibüroost. Üldiselt teenib reisijuht 50–150 dollarit päevas (ilma jootrahata). Kuna paljud turistid on huvitatud Eestiga tutvumast, siis soovitatakse ka reisijuhi ametit.

Eestis ei ole naturaliseeritud välismaalaste topeltkodakondsus lubatud ega tunnustatud. Kui soovite saada Eesti elanikuks, peate loobuma oma varasemast rahvusest. Eestisse alalist elamist saad taotleda, kui oled riigis elanud 5 aastat järjest. Euroopa Liidu (EL)/Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) elanikel on Eestis alalise elamisloa taotlemiseks vaja allolevaid dokumente.

• taotlusvorm;
• 40 x 50 mm pilt endast;
• Riigilõivu tasumist tõendav dokument

Mitte-EL/EMP elanikel on võimalik taotleda pikaajalist elamisluba, kui oled elanud Eestis tähtajalise elamisloaga 5 aastat. Pikaajalise Eestis elamisloa taotlemiseks peate lisaks:

• omama kehtivat ajutist alalist elukohta;
• oma elukoht olema registreeritud Eesti rahvastikuregistris;
• omama püsivat sissetulekut;
• omama Eesti ravikindlustust;
• täitma või läbima integratsiooninõude.

Peale Eestis töötamise on ka muid asju, mida saad teha, kui otsustad maale kauemaks jääda. Eestis oodatust kauem viibimine ei võimalda mitte ainult riiki süvitsi avastada, vaid annab ka võimaluse kohaneda riigi kultuuriga.

Kui Eestit avastades märkasid autot, mis Sulle meeldis, saad selle osta. Võtke kindlasti kaasa kohalik juhiluba, IDP ja pass, kuna autosid müüvad autoagentuurid otsivad tõenäoliselt neid dokumente. Võtke arvesse, et lisaks auto hinnale on teil ka muid tasusid.

Üks tasu, mida maksate, on kohustuslik autokindlustus ja transpordimaks auto transportimisel teie koduriiki. Arvestades seda, läheb Eestist auto ostmine kulukaks. Kes aga kulutuste vastu ei viitsi, võib julgelt Eestisse auto osta.

Vastus on jah. Kohaliku juhiloa saad vahetada juhiloa vastu Eestis. Kohaliku juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu on võimalus sooritada sõidueksam Eestis. Seetõttu on parem käia esmalt Eestis sõidutundides.

Kohaliku juhiloaga ja IDP-ga saab Eestis sõita maksimaalselt 6 kuud pärast riiki saabumist. Kui otsustate Eestisse kauemaks jääda, peate enne kuuekuulise perioodi täitumist vahetama kohaliku juhiloa Eesti juhiloa vastu. Võtke arvesse, et enne Eesti juhiloa saamist võite sooritada Eestis sõidueksami.

Autokoolid leiate Eesti väikelinnast Kuressaarest. Vähe sellest, autokoole on ka üle Eesti. Nii et sa ei pea muretsema, kui tunned, et peaksid Eestis sõidutunde võtma, sest autokoolid on maal väga hästi ligipääsetavad, eriti Eestis, Kuressaares.

USA loaga saad Eestis legaalselt sõita, kui toetad seda Eestis rahvusvahelise juhiloaga. Samuti veenduge, et teie USA litsents pole veel aegunud, kuna aegunud litsentsi ei saa Eestis kasutada.

Eesti on loodus- ja arhitektuurisõprade maa. See riik on täis puutumatut ja maalilist loodusilu. Peale selle on riigis nähtavad ka keskaegsed arhitektuuristruktuurid. Kui tunnete reisi ajal nälga, ärge muretsege, sest seal pakutakse ka maitsvat toitu.

Olles riik, mille vallutasid rootslased, venelased ja isegi sakslased, on Eesti ajaloo ja kultuuri poolest väga rikas. Riigis leidub muuseume ja lossitaolisi ehitisi. Kahe UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva objektiga ei taha te ilma Eestit külastamata Euroopas ringi sõita

Reisi on kõige parem alustada Eesti pealinnast Tallinnast. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse aastast 1987. Tallinna vanalinnas leidub gooti arhitektuurilisi ehitisi ja Euroopas hästi säilinud keskaegset arhitektuuri. Külastada saab südalinna, milleks on Toompeal, kust avaneb maaliline vaade vanalinnale.

Tallinna lennujaamast või Lennart Meri Tallinna lennujaamast suunduge Lennujaama teele läände.

1. Pöörake paremale Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa/Route 2 peale.
2. Sõitke edasi Rävala puiesteele.
3. Pöörake paremale A. Laikmaa suunas.
4. Pöörake vasakule Estonia puiestee.
5. Pöörake paremale G. Otsale.
6. Sõitke edasi Suur-Karjale.
7. Suur-Karja pöörab vasakule ja muutub Müürivahe Tänav.
8. Sõitke edasi Rüütlile.
9. Pöörake paremale Niguliste peale.

Tallinn on õnnistatud ehitistega, mis on ehitatud erinevate ajalooliste arhitektuuriprojektidega. Võite minna linnas ringi hulkuma ja toita oma silmi nende arhitektuuriliste ehitiste hämmastava vaatega. Allpool on mõned kohad, mida saate külastada ja nautida kõiki läheduses pakutavaid tegevusi.

1. Tutvu Tallinna vanalinnaga
   Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluva Tallinna vanalinna tasub külastada igal ajal, kui Eestis viibite. Suures linnas on Raekoja plats, kust leiate väärtuslikke gooti ajastu kunstiteoseid. Peale selle saab külastada ka Raeapteeki, mis on üks Euroopa vanimaid apteeke. Teiseks turismiobjektiks Tallinna vanalinnas on Viru värav. Tegemist on 14. sajandist pärit ehitisega, mis kunagi kuulus Eesti kaitsesüsteemi.
   
2. Saage aru Eesti mereajaloost Lennusadama Lennusadamas
   Lennusadama Lennusadam on meremuuseum, mis eksponeerib Eesti hästi ülesehitatud merekultuuri. Turistid võivad astuda 1930. aastate alusesse nimega Submarine EML Lembit, mis on üks väheseid omaaegseid aluseid. Peale selle saate näha ka elusuuruste paatide ja vesilennukite koopiaid. Lähemalt saab tutvuda ka vesilennuki Short Type 184 koopiaga, mis on ainus vesilennuki täismahus koopia maailmas.
   
3. Kogege Tallinna Teletorni tipus olemist
   Tallinna Teletorn on populaarne turismisihtkoht Eestis. Maapinnast 314 meetri kõrgusel tõustes avaneb vaade Soome lahele, kui jõuate torni 21. korrusele. Torni lift on ka tehnoloogiline edusamm, kuna sellega pääseb torni vaateplatvormile, mis asub 21. korrusel, vaid 49 sekundiga. Tornis tuleb proovida walk on the edge kogemust. Teid rakendatakse ja lubatakse kõndida mööda torni terrassi serva.
   
4. Olge tunnistajaks Aleksander Nevski Katedraali arhitektuursele projektile
   Aleksander Nevski Katedraali on katedraal Eestis, mis on seisnud selle valmimisest 1900. aastal. See sümboliseerib kunagist tsaariaegsete valitsejate valitsusaega riigis. See on ehitatud vene õigeusu stiilis, millel on viis sibulat meenutavat kuplit. Katedraali sisekujundus on kaunistatud mosaiikidega.
   
5. Lõõgastuge Kadrioru pargis
   Kadrioru park on Aleksander Nevski Katedraali kõrval veel üks tõend vene mõjust Eestis. Kadrioru pargi rajas tsaar Peeter Suur oma naise auks 1987. aastal. See on 70 hektari suurune paradiis, mis sobib suurepäraselt loodusteraapiaks. Tunnistajateks on ka Kadrioru loss, mis ehitati kuninglikuks suvepaleeks juba 18. sajandil.

Kuressaare on linn, mis on täis ajaloolisi arhitektuurilisi ehitisi. See asub Eestis Saaremaal. See on maaliline linn roheliste tänavate ja vapustavate lossidega. See linn on olnud tervisekeskusena tuntud juba 19. sajandi algusest.

Kuressaare lennujaamast (URE) liikuge loodesse Kuressaare/Route 76 suunas.

1. Pöörake paremale Kuressaare/Route 76 peale.
2. Pöörake vasakule Kaevu peale.
3. Pöörake paremale Talvele.
4. Pöörake vasakule Kuressaare-Püha-Masa/Route 133 peale.

Turistid saavad lõõgastuda ja nautida kohalikku kultuuri, hinnata kunsti erinevates galeriides, kolada ajaloolises piiskopilinnuses või isegi tervisepargis. Samuti on olemas jalgratta- ja jalakäijate rajad. Lisaks võite minna ronima ja tornis linnuvaatlema.

1. Avastage majesteetlikku Kuressaare lossi
   Kuressaare loss on Baltimaade kõige paremini säilinud loss. Peale selle on see ka linna ainus keskaegne kiviloss, mis on tänaseni puutumata. Lossi sees on palju ruume ja esemeid. Suvel toimuvad lossi territooriumil kontserdid, samuti saab õnne proovida vibulaskmises.
   
2. Tutvuge Saaremaa ajalooga Saaremaa muuseumis
   Saaremaa muuseum eksponeerib saare rikkalikku ajalugu ja kultuuri. Seal on huvitav ülevaade NSV Liidu igapäevaelust, sealhulgas tüüpilise korteri interjöörist. Muuseumi ülemisel korrusel on kohvik, kust avaneb suurepärane vaade lahele ja ümbritsevale maastikule.
   
3. Külastage saare vanimat õigeusu kirikut
   Niguliste õigeusu kiriku ehitas 1790. aastal Katariina Suur. Kirikul on sepistatud värav ja see on kaitse all, kuna seda peetakse praegu Kuressaare arhitektuurimälestiseks. Kiriku tänavapoolsel välisseinal on näha nõrk Püha Nikolause kujutis.
   
4. Minge Roomassaare linnuvaatlustorni linde vaatlema
   Linnuvaatlustorn on ehitatud 2009. aastal. Kuna Saaremaa on rändlindude teekonnal peatumise koht, saab linnuvaatlustornis käies olla tunnistajaks erinevatele lindudele. Peale selle avaneb tornist maaliline vaade Kuressaare lahele.
   
5. Lõõgastuge Kuressaare rannas
   Pärast linna erinevates turismiobjektides ringi kolamist saab lõõgastuda Kuressaare randa. See liivarand asub Kuressaare lossi taga. Päevitajad ja aerutajad täidavad randa tavaliselt suvel.

Lahemaa rahvuspark on park, mis asub Tallinnast 70 kilomeetrit ida pool. Selle pindala on 747 ruutkilomeetrit. See on tuntud oma mitmekesisuse poolest. Pargis leidub kauneid mõisaid, kalurikülasid ja põliseid maastikke.

Tallinna lennujaamast või Lennart Meri Tallinna lennujaamast suunduge põhja poole Tartu maantee poole.

1. Väljuge ringristmikult.
2. Pöörake paremale Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa/Route 2 peale.
3. Kasutage parempoolset sõidurada, et suunduda Peterburi tee/Tallinn - Narva/E20 kaldteega Lasnamäele.
4. Sõitke otse Tallinn - Narva/E20.
5. Liituda Lagedi tee/Tallinna Ringtee/E265-ga.
6. Sõitke edasi Tallinn - Narva/E20.
7. Sõitke otse, et jätkata teel Tallinn - Narva/E20.
8. Pöörake Kiiu/Route 106 mahasõidult marsruudi 270/Leesi/Kuusalu/Keskus suunas.
9. Pöörake vasakule Kuusalu/Route 106 peale.
10. Ringteelt pöörake 1. väljasõiduteele ja jätkake teel Kuusalu/Route 106.
11. Pöörake paremale Jõelähtme-Kemba/Route 260 peale.
12. Pöörake vasakule Kuusalu-Leesi/Route 270 peale.

Peale Lahemaa rahvuspargi värskendava atmosfääri nautimise on pargis ka muid tegevusi. Allpool on loetletud võimalikud tegevused, mida saate ise uurida.

1. Külastage Viinistu kunstimuuseumi

Viinistu Kunstimuuseumis eksponeeritakse eri ajastute eesti kunstnike töid; alates Balti ajast kuni tänapäevani. Siin on Eesti kunstnike skulptuure, maale, oforte, joonistusi ja vanu lõuendeid. Suvel on ka elava muusika etendus.

2. Söö Viinistu restoranis

Pärast kunstimuuseumiga tutvumist saate einestada restoranis, mis on samuti osa kunstimuuseumi kompleksist. Restorani baaris serveeritakse roogasid, mis on valmistatud kohalikest vetest püütud kaladest. Seal on ka atraktiivne tekk, kust avaneb suurepärane vaade merele.

3. Olge tunnistajaks Eesti ühele uhkeimale barokkmõisale

Palmse mõis on Lahemaa rahvuspargis asuv ajalooline ehitis, mis on nüüdseks vabaõhumuuseum, kus esitletakse ajastukohaseid rõivaid, käsitsi nikerdatud mööblit ja sisustust. Samuti on ruum, kus saab lonksu mõnda kohalikku veini juua. Peale selle on muuseumis ka romantiline kohvik ja rahvustoite pakkuv võõrastemaja.

4. Kogege Kolga mõisas möödunud aja õhkkonda

Kolga mõis on neoklassitsistlik ehitis, mis pärineb aastast 1642, kuid ehitati ümber 17. sajandi lõpus. Kunagi oli see Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväehaigla. Mõisas asub ka muuseum, mis tutvustab Kuusalu valla ajalugu ja rikkalikku kultuuripärandit.

5. Eksle kalurikülas

Altja on kaluriküla Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Külas asub kõrts, kus saab proovida kohalikke roogasid. Peale selle saab läbida ka 3-kilomeetrisel Altja loodus- ja kultuurirajal, mille rajal on kalavõrgu kuurid, suvilad ja kivide vabaõhumuuseum.